Year: 2011
Type: dissertation
Abstract: Käesoleva doktoriväitekirja eesmärgiks on piiritleda maastikusemiootikat kui semiootika haru ning käsitleda mõningaid põhiteemasid, mis maastike semiootilise analüüsi käigus esile kerkivad. Kõigepealt annab autor sissejuhatuses maastiku mõiste määratluse ning käsitleb selle mõiste semiootilist potentsiaali ja järgnevates artiklites esile kerkivaid olulisi semiootilisi teemasid. Doktoritöö metoodika põhineb enamjaolt Tartu-Moskva koolkonna semiootikateoorial ning suurem osa analüüsitavast materjalist pärineb jaapani kultuuriruumist, nt hanami, ökoloogilised maastikuideaalid ja traditsioonilised ökosüsteemid, riisipõllundus, Kaheksa Ōmi Maastikku, traditsioonilised maastikuesitised, haikuluule jms. Käesolevasse töösse koondatud artiklid tegelevad seitsme põhilise semiootilise teemaga: (1) piir enese/ teise, privaatse/ avaliku vahel ning sisemiste ja välimiste maastiku mõtestamise viiside omavaheline suhe; (2) kommunikatsioon ja autokommunikatsioon; (3) aja tunnetamine; (4) maastike rahvuslikkus; (5) mälu ja maastike muutumine ajas; (6) maastikuesitised; ja (7) maastikukaitse ja –arendamise poliitika. Töös leitakse, et maastik kui äärmiselt dünaamiline mõiste võiks olla samm edasi integreeritud ökosemiootika suunas, mis ühendaks endas bioloogilise ja kultuurilise ökosemiootika suundumused.
Author: Kati Lindström
Language: English
Subfield: Literature and Literary Theory
Field: Arts and Humanities
Domain: Social Sciences
SDG: Life on land
Open Access status: green
Funder: Strong
OpenAlex ID: W1851325413
