Year: 2012
Type: article
Abstract: i i na Gielen Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis on hoiul pakk 20-aastase Ain Kaalepi kirju tädi Martale Nõmmele Valguse tänavale 1 .Need 1946.-1947.aastal kirjutatud ja osalise lt illustreeritud 16 kirja ning kimp luuletusi on muuseumi jõudnud Marta Sillaotsa 1961.aastal tehtud annetuse kaudu.Kirjad sisaldavad mahlakat materjali just tulevastele Kaalepi uurijatele, lubades samas teha järeldusi ka Sillaotsa tolleaegse positsiooni kohta eesti kirjandusilmas.Tõlkija, kirjanduskriitik ja romaanikirjanik Marta Sillaots (1887-1969) töötas kuni arreteerimiseni 21. detsembril 1950.aastal vabakutselise tõlkijana.Eesti Vabariigi ajal prantsuse ja saksa autorite vahendamisega leiba teeninud Sillaots tegeles pärast 1940.aasta riigipööret põhiliselt vene autorite loomingu (peamiselt näitekirjanduse) või siis Lääne autorite tõlkimisega vene keele vahendusel. 2 Meeldivaks vahelduseks venekeelsetele näidenditele oli Charles Dickensi "Pickwick-klubi järelejäänud paberite" tõlkimine otse inglise keelest.Ain Kaalep (snd 1926) oli lõpetanud 1943.aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi, sama aasta sügisel astunud Tartu ülikooli õppima soome-ugri keeli, kuid kuu aega pärast immatrikulatsiooni põgenenud Soome, kus astus armeesse.Tagasi Eestisse jõudis soomepoiss 3 Kaalep 1944.aasta hilissuvel.Õpinguid ülikoolis õnnestus tal jätkata kuni 1945.aasta veebruarini, seejärel tuli arreteerimine ja 13 kuud Patarei vanglat.Sillaotsaga kirjavahetusse astudes oli äsja amnesteeritud noor Kaalep õppimas ülikoolis soome-ugri keeli, selle kõrval siiski romaani keeltega sidemeid säilitades ja edasi arendades, "kui mitte muuks, siis lugemaks France'i ja Rolland'i originaalis" (EKLA, f 243, m 1: 2, l 1/2).Noore, laia silmaringi ja tärkava keelehuviga Kaalepi piiritu, tihtipeale eneseirooniaga vürtsitatud austus Sillaotsa vastu väljendub juba esimese kirja (11.juunil 1946) sissejuhatuses, kus Kaalep oma pikka vaikimist põhjendab: Enne kõike tunnen end väga süüdlasena selles, et ma nii kaua viivitasin selle kirjaga.Pääpõhjuseks oli muidugi kar tlik respekt, mida tunnen inimeste ees, kellede autoriteeti tunnustan.Omavahel öeldud: see teatud arglikus pole praegugi kadunud.Tunnen kogu 1 Marta Sillaots elas Nõmmel Valguse tänav 19.2 Näiteks tõlkis Sillaots 1945.aastal vene keele vahendusel John Boynton Priestley näidendi "Ta tuli", aga ka mitmeid vene autorite näidendeid, näiteks Aleksandr Afinogenovi "Mašake", Jevgeni Švartsi "Vari", Boriss Lavrenjovi "Murrang".
Source: Methis Studia humaniora Estonica
Author: Katiliina Gielen
Institution: University of Tartu
Language: Estonian
Subfield: Literature and Literary Theory
Field: Arts and Humanities
Domain: Social Sciences
Open Access status: diamond
OpenAlex ID: W1987740244
FWCI:
Cites:
Cited by:
Related to: