Effects of winter weather, population density and timing of reproduction on life-history traits and population dynamics of moose (Alces alces) in Estonia
Year: 2013
Type: dissertation
Abstract: Suurte taimtoiduliste imetajate elukäigutunnused ja populatsioonidünaamika sõltuvad suurel määral nii ilmastikutingimustest kui ka asustustihedusest. Laialdaselt on teada, et karmid talved mõjutavad negatiivselt arktilises ja parasvöötme ökosüsteemides elavate sõraliste ellujäämust ja konditsiooni. Tingituna globaalsest kliima soojenemisest, on viimase viieteistkümne aasta jooksul oluliselt kasvanud ka uuringute arv, kus kirjeldatakse tavapärasest soojemate talvede negatiivseid mõjusid. \nKäesolevas väitekirjas uuritakse talvise ilmastiku ja populatsiooni asutustiheduse mõju põdralehmade kehasuurusele, viljakusnäitajatele, viljastamisajale ning populatsiooni kasvukiirusele. Paralleelselt kasutatakse kahte erinevat ilmastikunäitajat - Läänemere talvise jäätumise maksimaalset ulatust (MIE) ja Põhja-Atlandi ostsillatsiooni indeksit (NAO). Kuna selgelt eristuvate aastaaegadega kliimas on isendite kohasus suurel määral mõjustatud viljastamise ja/või sünni ajastamisest, analüüsiti töös ka viljastamisaja seoseid põdralehmade erinevate kohasusekomponentidega nagu pesakonna suurus ja loodete sooline jaotus. \nDoktoritöö tulemused näitavad, et põdralehmade elukäigutunnused on tihedalt seotud nii vahetute kui ka hilinemisega avalduvate talvede mõjuga. Samuti selgus, et seosed erinevate elukäigutunnuste ja ilmastikunäitajate vahel ei ole alati lineaarsed ning tavapärasest külmemad ja soojemad talved võivad avaldada olulist negatiivset mõju põdra elukäigule. Erinevate ilmastikunäitajate võrdluses oli maksimaalse jäätumise ulatus (MIE) NAO indeksiga võrreldes oluliselt tugevamini seotud nii põtrade elukäigutunnuste kui ka populatsiooni kasvukiirusega. \nPõdrapopulatsiooni asustustihedus mõjutas põdralehmade kehasuurust ja viljakust marginaalselt, ent vastupidiselt eeldatule oli asustustiheduse tõus olulisel määral seotud emasloomade varasema viljastamisega. See mõneti üllatav seos tuleneb tõenäoliselt viimastel kümnenditel oluliselt intensiivistunud metsade majandamisest ja sellega kaasnenud sobilike elupaikade kvaliteedi tõusust. \nLisaks keskkonnamõjudele leiti töös selge seos põdralehmade viljastamisaja ja pesakonnatüübi vahel. Jooksuaja alguses viljastatud põdralehmade pesakondades oli palju kõrgem isasloodete osakaal ja neis esines oluliselt sagedamini mitmiklooteid kui hiljem viljastatud pesakondades. Kui eeldada, et varasem viljastamiaeg peegeldab isendi paremat konditsiooni, siis on antud töö tulemused vastavuses Trivers-Willardi hüpoteesiga.
Author: Rauno Veeroja
Institution: University of Tartu
Language: English
Subfield: Ecology
Field: Environmental Science
Domain: Physical Sciences
SDGs: Climate action, Life on land
Open Access status: green
OpenAlex ID: W2147824537
