Year: 2004
Type: article
Abstract: TeesidArtiklis käsitletakse asustust Järvamaal, ühes Eesti arheoloogiliselt kõige vähem uuritud piirkonnas.Keskendutakse kahele suuremale probleemile -vaadelda asustust keskuste problemaatikast lähtuvalt ning kontrollida senises kirjanduses esitatud oletusi Järvamaa muinasaegse haldusjaotuse kohta.Töö ajalisteks raamideks on rauaaja II pool ning keskaeg, vaadeldavaks alaks on viis kihelkonda -Ambla, Järva-Jaani, Peetri, Koeru ja Järva-Madise.Kuivõrd puudub Taani hindamisraamatu taoline allikas Järvamaa kohta, mis võimaldaks omaaegse halduskorralduse täpsemat uurimist, on antud juhul asustuskeskusena määratletud ümbritsevatest aladest muistiserohkuse poolest silmapaistvamad piirkonnad.Selliseid asustuskeskusi on võimalik välja tuua neljas kihelkonnas viiest.Keskustega haakub ka halduskorralduse ning võimustruktuuride uurimine.Kuivõrd muinasaegse eliidi elupaigaks on sageli peetud linnuseid, on oluline linnuse kui keskuse roll ning suhestumine asustusega.Senises kirjanduses on esitatud oletus Järvamaa jagunemisest kolmeks muinaskihelkonnaks, samuti on -suuresti Henriku Liivimaa kroonikale tuginedes -proovitud kindlaks teha omaaegseid muinaskihelkondade keskusi.Ilmneb, et jagunemine kolmeks kihelkonnaks on looduslikke olusid vaadeldes põhjendatud; märksa kaheldavam on aga kihelkonnakeskuste paiknemine -kroonika põhjal tehtud järeldused ei kattu kohati muististe põhjal avaneva pildiga. Märksõnad:
Source: Mäetagused
Author: Priit Lätti
Language: Estonian
Subfield: Archeology
Field: Arts and Humanities
Domain: Social Sciences
Open Access status: diamond
OpenAlex ID: W2313634169