Year: 1999
Type: article
Abstract: Võrumaa on rikas poeetide poolest, puudutagu see kõrgstiilis kirjutajaid, nagu näiteks Artur Adsonit, Raimond Kolka või siis rahvaliku stiili harrastajaid.Viimaste trükitud luule pole pälvinud kirjanduskriitikute tähelepanu, kuid nende tekstid on populaarsed rahvasuus.Aastakümned on värsse suu-ning viisipärasemaks lihvinud, laululoojate isikud aga unustusehõlma vajunud.See on autorilaulu rahvalauluks muutumise protsessi -folkloriseerumise -loomulik kulg.Siit kulgeb traditsiooniliselt ilukirjanduse ja rahvaluule piir.Teadaolevalt on esimesel juhul primaarne autori isik, looja -tekst vääristub seeläbi, et selle on kirja pannud näiteks Artur Adson.Teisel juhul läheb kohaliku värsisepa looming rahva hulka, hakates seal elama täiesti iseseisvat, autorist sõltumatut elu.Autorilaulude folkloriseerumine pole minevikunähtus.Kes ei teaks-tunneks ülipopulaarset reinlenderit «Tulõ-aga-tulõ, tulõ-aga-tulõ, täämbä mina maka tsiapaha pääl...» Laulu sõnade autor on Oe külast pärit mitmekülgsete huvidega taluperemees Pulga Jaan.Pulga Jaani isik oli võrufiilide liikumise algaastatel -1980.aastate lõpuspiisavalt salapärane ja vähemalt Tartus tema olemasolusse ei tahetud hästi uskuda ega usuta alati praegugi.Hea kolleeg Kristi Salve palus siinkirjutajal kindlasti Pulga Jaani endale tutvustada, sest arvas tegu olevat pseudonüümiga.Paar talve tagasi tegi popmuusikas ilma ansambli «Ummamuudu» esituses laul «Kynõtraat», mille sõnade ja viisi autoriks on noor Võrumaa poeet Jan Rahman.«Ütlä mullõ uma telehvoni nummõr» oli mu kirjakeelseile tuttavaile arusaadav, kuid mis on prunts, ses asjus nõuti küll selgitust.Olgu siinkohal öeldud, et kõnealune on kehakate, seelik Lõuna-Eesti murrakutes.Sellises tähenduses esineb sõna juba Wiedemanni sõnaraamatus (Wiedemann 1973: 879) ning prunts on ilmselt tuletatud lätikeelsest värvisõnast bru_ns.Lätikeelne brunchi märkis 17. saj teisel poolel ja 18. saj küll eelkõige alusseelikut, hiljem sõna tähendusväli teisenes (Vaba 1997: 168-169).Tänini pruugivad mehkad ehk Mõniste kandi elanikud seda sõna nii naiste alumise kui ka pealmise (villase) seeliku tähenduses.Niipalju siis pruntsist ja «Kynõtraadi» laulust.Jan Rahmanile on nüüdseks lisandunud Urvaste mees Contra (Margus Konnula), rääkimata paljudest teistest rohkem-või vähemtuntud andekatest külakroonikate ja valitsevat korda kritiseerivate laulude sepitsejatest.Julgen siinkohal väita, et Kagu-Eesti autorilauludest on kogu eesti rahva hulgas siiani populaarsemad «Haanja miis», mida on jätkuvalt kergelt nivelleerunud võru keeli lauldud (eriti imponeerivalt esitasid seda 1970-ndatel vennad Urbid ja Peeter Tooma), «Sauna taga tiigi ääres» ja «Setokõsõ sõitsõva».«Haanja mehe», võrupäraselt küll «Haani mihe» ja originaalis hoopiski «Kasaritsa mehe», kes «vei katskõrd päiväl / lubjakivve Võrolõ», autoriks on meie jaoks vähetuntud Ukraina poliitik ja kultuuritegelane Jaan Räppo (11.04.www.folklore.ee/tagused/nr10/schmalz.htm
Source: Mäetagused
Author: Marju Kõivupuu
Language: Estonian
Subfield: Literature and Literary Theory
Field: Arts and Humanities
Domain: Social Sciences
Open Access status: diamond
OpenAlex ID: W2334794491