Year: 2018
Type: article
Abstract: Teesid: Teksti suulise, kirjaliku ja digitaalse esituse teema on jätkuvalt aktuaalne, kuna siin põimuvad nii nende järgnevus kui ka samaaegsus.Senistele uurimustele ja Eesti kultuuriruumi näitele tuginedes vaadeldakse kirjakultuuri arengujooni ja suulise, kirjaliku ning digitaalse esituse vastastikmõjuseoseid.Märksõnad: kirjakultuuri kujunemine, suulisuse ja kirjalikkuse uuringud Käesolev teemanumber lähtub 2016.aasta detsembris toimunud Kreutzwaldi päevade 60. ja Eesti-uuringute Tippkeskuse 3. aastakonverentsist "Suuline ja kirjalik kultuuris: põimumised ja põrkumised" (CEES 2016).Ajakirja teemanumbris on kuus artiklit, mis on nii konverentsil arutlusel olnud teemade edasiarendused kui ka teemaga haakuvad käsitlused.Tähelepanu koondub suulise ja kirjaliku väljendusviisi omavahelistele seostele nii 19.sajandi lõpus kui ka tänapäeval; vaadeldakse nii suulise keelevormi süntaksi kui ka digitaalse kommunikatsiooni erijooni; arutletakse suulisuse ja kirjalikkuse tähenduse üle folkloristikas.Kõik artiklid on seotud suulise ja kirjaliku kooseksisteerimise ja omavaheliste põimumiste ning vastasmõju seoste küsimusega.Kuigi suulisuse ja kirjalikkuse teema on kultuuride-ülene, on siinsed artiklid seotud eesti keele ja kultuuriruumiga.Kirjalikkusest eesti keele ja kultuuri kontekstis kõneldes tuleb arutleda selle üle, mida tähendas eestikeelse teksti lugemine või ka ettelugemine.Eestlaste kirjaoskuse seisukohast on oluline ka see, millise lugemuse taustal kirjutamisvilumus kujunes.Kõneldes eestikeelsete trükiste lugemisest 16.-17.sajandil eeldatakse, et need ei olnud mõeldud mitte niivõrd eestlastele, kuivõrd koha-
Source: Mäetagused
Author: Tiiu Jaago
Institution: University of Tartu
Language: Estonian
Subfield: Language and Linguistics
Field: Arts and Humanities
Domain: Social Sciences
Open Access status: diamond
OpenAlex ID: W2794699397