Year: 2015
Type: article
Abstract: estis esineb üsna mitu kohanime, mis algavad tähejärjendiga ahi-~ ähivõi ai-~ äi-.Lähtekujule *aht-tagasiviidavatest ning tänaseks osaliselt ai-ja äi-algulisteks muutunud toponüümidest on kimbu moodustanud Lõuna-Eesti toponüümide uurija Mariko Faster (2014: 37).Tema järgi leidub Eestis vähemalt kümme asjaomast kohanime, millest enamik seondub veekogudega: Ahepalu (Rõuge khk), Aheru järv (Hargla ja Karula khk piiril), Ahijärv (Võnnu, Kanepi ja Rõuge khk), Ahirewo (Kirikumäe järve nime 1588.a kirjapanek, 1561 O!"#$%; Vastseliina khk), Ahisilla küla (Kose khk), Ahitsõ järv (Rõuge khk), Ahja jõgi (Võnnu khk), ?Aiamaa küla (Nõo khk), Aiu jõgi (Rõuge khk), Ähijärv (Karula khk).Seega jääb loetletud kohanimedest väljapoole Lõuna-Eestit vaid Ahisilla.Viimaste uurimistulemuste põhjal tuleks küsimärgiline Aiamaa sellest loendist elimineerida (vt allpool).Kõigi ahi-~ ähi-või ai-~ äi-kohanimede päritolu pole seni lõpuni selgitatud.Probleem ei ammendu kindlasti ka käesoleva kirjutisega.Üksikasjus pole kirjeldatud ka seda liiki toponüümide uurimislugu.Esimesel pilgul võiks tunduda, et vaatlusalustes nimedes peituvad üldsõnad ahi ja aed, aga enamasti pole see nõnda, sest toponüümide sisu oleks konkreetsetel puhkudel semantiliselt raske motiveerida.Miks osutub otstarbekaks käsitleda ahi-~ ähi-ja ai-~ äi-algulisi nimesid üheskoos?Kõigepealt sellepärast, et vähemalt mõni h-line nimi on aja jooksul, nagu eeltoodust selgub, sõnasisese ahtushääliku kaotanud.Teiseks on keeleuurijad märganud, et enamiku mainitud kohanimede algusosa omaaegseks saksa vasteks on Aya-~ Aia-.Kao üheks põhjuseks tuleb pidada tõika, et eesti sõnasisene h on suhteliselt nõrk, mistõttu võõramaalastest kirjapanijate keelekõrval oli seda raske tajuda.Nimeainese uurimisel tekib küsimus, kas kõik ai-algulised toponüümid lähtuvad ühest ja samast apellatiivist.Kirjutisest selgub, et sugugi mitte.Käesoleva artikli eesmärgiks on 1) anda sissevaade ahi-~ ähi-ja ai-~ äitoponüümide uurimise ajalukku, 2) vaagida veelkordselt ja vajadusel täiendada varasemate uuringute seisukohti, 3) selgitada mõnede ahi-ja ai-alguliste kohanimede päritolu senivaadelduga võrreldes erinevast seisukohast. Wiedemannist alatesSeni sai kõige varasemateks ahi-alguliste kohanimede kirjapanekuteks pidada Läti Riigiarhiivis säilitatavast ürikust registreeritud Ahja mõisat tähistavaid nimekujusid Agill ja Ayell aastast 1553 (Simm 1971: 178).Nüüd saab
Source: Keel ja Kirjandus
DOI: 10.54013/kk695a2
Author: Enn Ernits
Language: Estonian
Subfield: Language and Linguistics
Field: Arts and Humanities
Domain: Social Sciences
Open Access status: bronze
OpenAlex ID: W4214746641