Ambipositsioonide morfsüntaktilise varieerumise kirjeldusi kvantitatiivsete profiilide abil
Year: 2016
Type: article
Abstract: E L U I B O A E D Eesti keeles on mitmeid kaassõnu, mis võivad esineda nii ees-kui ka tagasõnadena.See on tüpoloogiliselt üsnagi haruldane, kuid eesti keeles (Ehala 1995) ja ka teistes läänemeresoome keeltes (Grünthal 2003; Huumo 2013; Lehismets 2014) ja saami keeltes (Janda jt 2014) siiski väga tavaline, ning pole ilmset seletust, miks mõned adpositsioonid on selliseks kujunenud ja millest oleneb selliste "kahepaiksete" kaassõnade esinemine kord pre-, kord postpositsioonina.Artiklis avame nähtuse tagamaid viie sellise adpositsiooni (läbi, mööda, vastu, üle ja ümber) kasutuskontekstide abil, kasutades eesti murrete materjali (st mittestandardset keelt).Lähenemisviis võimaldab liita morfosüntaktilist informatsiooni sõna kirjeldusse ja esitada sõna kohta mitmekülgsemat empiirilist infot ning on sellisena keelekirjelduses rakendatav mujalgi, näiteks sõnaraamatute ja grammatikate koostamisel, tõlkimisel või lihtsalt näitelausete valikul, samuti keeleõppes.Kõikide kaassõnade n-ö kahepaiksust on üheselt raske seletada.Janda jt (2014) järgi võivad ambipositsioonide 1 paiknemist mõjutada näiteks keelekontaktid, kaassõnaga väljendatav suhe, keele tüpoloogilised eripärad ning register.Eesti murrete uurimus (Ruutma 2014) osutab, et vaadeldava viie kaassõna esinemine ees-või tagasõnana sõltub kõige rohkem konkreetsest kaassõnast ning alles seejärel tulevad positsiooni ennustamisel mängu teised keelesisesed ja -välised tegurid.Sellele toetudes vaatlemegi artiklis viit kaassõna eraldi ning tuvastame tegureid, mis vastava sõna paiknemist võiksid mõjutada ning mõõta ka nende tegurite olulisust.Töö lähtub tänapäevase murdesüntaksi uurimise põhimõtetest (Szmrecsanyi, Wolk 2011; Szmrecsanyi 2014a; 2014b), mille järgi sobib süntaksi põhi-ja erijoonte tuvastamiseks kõige paremini suur korpusandmestik, mis omakorda võimaldab vaadelda varieerumist kvantitatiivselt.Viimane on oluline, sest süntaktilist varieerumist peetakse mittediskreetseks ning piirkondlikud erinevused avalduvad pigem sagedusmustrites kui lihtsalt ühe või teise süntaktilise joone ilmnemises või mitteilmnemises ühel kindlal alal (Kortmann 2010: 842).Tänapäevases murdesüntaksis seatakse enamasti eesmärgiks sagedaste ja tavaliste keelenähtuste kirjeldamine, vastandudes sellega n-ö vana kooli dialektoloogiale, kus tähelepanu fookus on traditsiooniliselt olnud eripärastel ja harva esinevatel, enamasti leksikaalsetel ja fonoloogilistel nähtustel
Source: Keel ja Kirjandus
DOI: 10.54013/kk699a2
Language: Estonian
Subfield: Language and Linguistics
Field: Arts and Humanities
Domain: Social Sciences
Open Access status: bronze
OpenAlex ID: W4214910022