Year: 1998
Type: article
Abstract: Eelmises numbris kõneks olnud Meandashi kosimislugudes räägiti inimeste moondumisest loomadeks ja nendega abiellumisest, mistõttu pole ehk liiast ülevaade teistestki taolistest saami juttudest.Suuremat huvi võiks pakkuda koerinimese lugu, millel on ühisjooni Meandashi naisevõtmise lugude kolmanda alatüübiga.Teine ekskurss Muud lood abielust loomadega ja nendeks moondumisest T. I. Itkoneni teatel on saamidel ohtrasti muinaslugusid inimese moondumisest karuks, hundiks, põhjapõdraks, koeraks, kärbiks, linnuks, meriforelliks, hiidlestaks ja siiaks (Qvigstad 1925; Itkonen 1948: 526, 536-537).Üritame kättesaadava kirjanduse vahendusel teha lugeja mõne tüübiga tuttavaks.Alustame koerinimese lugudest, millel saab eristada järgmisi osi: 1) kolme sureliku neiu kosimine, 2) pahategu, 3) lahkumine naise juurest ning 4) oma abikaasa vaevarikas otsimine.Neist kolm esimest motiivi sarnanevad üldjoontes Meandashi-lugudega.N. Briskin on tundmata vestjalt kirja pannud järgmise sisuga loo (Briskin 1917; 7-9; Kert 1980: 224-228), millest esitan kokkuvõtte: Taadil-eidel polnud lapsi.Nad soovisid endale kasvõi koerakutsikat.Täiskasvanuks saades hakkas koerinimene jahil käima.Ühel päeval nõudis ta, et vanemad otsiksid talle pruudi.Isa tegi poja tahtmist mööda, kuid järgmisel hommikul leiti tüdruk tapetult.Nii juhtus ka teise neiuga.Naabrid õpetasid nooremat õde, kuidas tuleb koerpeiuga ümber käia (pärast jahilkäiku teda hästi toita ja öösel hellitada).Koerinimene oli päeval koer ja öösel kaunis noormees.Aasta hiljem põletas ämm öösel koerinimese naha ära.Koerinimene põgenes sõnadega: Hüvasti, niipalju te siis mind nägitegi, kui ei osanud minuga elada.Kahe neiu surma põhjusteks on erinevates teisendites nende negatiivsed isikuomadused: 1)
Source: Mäetagused
Author: Enn Ernits
Language: Estonian
Subfield: Literature and Literary Theory
Field: Arts and Humanities
Domain: Social Sciences
Open Access status: diamond
OpenAlex ID: W4252882021