Year: 2025
Type: dissertation
Abstract: Magistritöös analüüsin, kuidas neuroerinevuste paradigma võimaldab meditsiinilisest mudelist paremini käsitleda neurodiversiteedi alla kuuluvaid neuroloogilisi erinevusi. Nende kahe lähenemise võrdlemiseks võtan kasutusele kaks uut teooriat: häire teooria ja erinevuse teooria. Esimene põhineb psühhiaatria meditsiinilisel mudelil, mis lähtub eeldusest, et psüühikahäired põhinevad aju düsfunktisioonidel, ja klassifitseerib autismi, aktiivsus- ja tähelepanuhäiret jne. häireteks. Teine käsitleb neuroloogilisi erinevusi kui osa inimeste loomulikust mitmekesisusest ja toob välja, kuidas puude sotsiaalne mudel selgitab paremini neurodivergentsete inimeste probleemide olemust, sest selle kohaselt tulenevad probleemid, mida neuroloogiliste erinevustega inimesed kogevad, sotsiaalsetest aspektidest. Neuroerinevuste paradigma pakub täpsemat teoreetilist raamistikku ning aitab vältida ontilist ja episteemilist ebaõiglust, mis kaasneb meditsiinilise mudeli stigmatiseeritud diagnoosidega. Kuivõrd meditsiiniline mudel ei ole leidnud tõendeid, et nende neuroloogiliste variatsioonide aluseks on düsfunktsioonid, on meil võimalus küsida, kas puude sotsiaalne mudel pakuks paremat raamistikku. Kuigi ka sellel lähenemisel on puudusi, pakub see siiski see paremat arusaama neuroerinevustest, vähendades samal ajal ontilise ja episteemilise ebaõigluse esinemise võimalust.
Author: Lang, Heldi Marleen
Institution: University of Tartu
Language: Estonian
Subfield: Sociology and Political Science
Field: Social Sciences
Domain: Social Sciences
Keywords: neurodiversity paradigm, neurodiversity, medical model of mental illness, social model of disability, neurodivergence, autism spectrum disorder, attention deficit hyperactivity disorder, mental illness, epistemic injustice, stigma, psychiatric classification, neurology and psychiatry, neuroplasticity, neuroethics
Open Access status: green
Funder: Tartu Ülikool
OpenAlex ID: W7067863678
