A study of gymnasium students’ scientific literacy development based on determinants of cognitive learning outcomes and self-perception
Year: 2015
Type: dissertation
Study design: Observational Study
Abstract: Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida gümnaasiumiõpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse (LK) arengut läbi kolme aasta kogudes selleks nii võrdlus- (10. ja 11. klass erinevad õpilased) kui ka longituuduuringu andmeid (10. ja 12. klass samad õpilased gümnaasiumi alguses ja lõpus). Loodusteaduslik (sageli ka loodusteaduslik ja tehnoloogia-alane) kirjaoskus väljendub oskuses rakendada loodusainete tundides omandatud teadmisi ja oskusi oma igapäevaelus ettetulevate loodusteadusliku sisuga probleemide lahendamisel ning põhjendatud otsuste tegemisel. Tulenevalt sellest, et tänapäeval käsitletakse LK osana ka õpilaste endi hinnanguid oma oskustele, uuriti käesolevas töös lisaks õpilaste tegelikele oskustele ka nende hinnanguid endi oskustele. Lisaks küsiti õpilastelt, kuivõrd toetavad loodusainete tunnid testitud loodusteadusliku kirjaoskuse komponentide kujunemist ning millised on õpilaste karjäärieelistused. Metodoloogilise raamistikuna kasutati kvantitatiivset lähenemist. Uuringu valimi moodustasid õpilased 44 Eesti koolist. 10. ja 11. klassi õpilased vastasid küsimustikule (hinnangud) ning rakendasid teadmisi ja oskusi spetsiaalselt antud uuringu jaoks koostatud kontekstipõhises testis. Kolm aastat hiljem, samad 10. klassi õpilased 12. klassis korrati ainult kontekstipõhist testi. Testi küsimused järgisid SOLO (The Structure of Observed Learning Outcomes) taksonoomiat eeldades õpilastelt oskust anda loodusteaduslik sisuga selgitust, lahenda loodusteadusiku sisuga igapäevaeluline probleem ning teha põhjendatud otsus. Uurimuse tulemused näitasid, et gümnaasiumiõpilased olid oma oskustes ning ka hinnangutes pigem sarnased ning olulist oskuste juurdekasvu gümnaasiumi jooksul ei toimunud. Nõustuti, et bioloogia ja geograafia tundides kujundatakse loodusteadusliku kirjaoskuse kõrgemate tasemetega seotud oskusi, füüsika ja keemia tundide suhtes olid õpilased kriitilisemad. Tulevast karjääri nägid õpilased pigem sotsiaal- kui loodusvaldkonnas. Käesoleva töö tulemused rõhutavad, et enam tähelepanu on vaja pöörata sellele, kuidas loodusaineid gümnaasiumis õpetatakse, milliseid oskusi kujundatakse, kuidas neid hinnatakse ning kuidas õpilased ise hindavad endi oskuste taset. Õpilaste LK hindamiseks tuleks kasutada kontekstipõhiseid teste, mis võimaldavad vastata erinevatel tasemetel. Muutusi on vaja ka õpetajakoolituses (põhiõpe, täiendõpe) tagamaks õpetajate valmisolek kujundada 2011. aastal vastuvõetud õppekava loodusvaldkonnas toodud kompetentsuste kujundamine.
Author: Regina Soobard
Language: English
Subfield: Education
Field: Social Sciences
Domain: Social Sciences
Keywords: scientific literacy, gymnasium students, high school science education, self-assessment, self-perception, cognitive learning outcomes, SOLO taxonomy, science and technology education, career interest, student attitudes toward science, Estonian schools, longitudinal study, cross-sectional comparison, decision-making
SDG: Quality education
Open Access status: green
Funder: Eesti Teadusfondi
OpenAlex ID: W1925001099
